Korduma kippuvad küsimused

Oleme kogunud kokku tuuleenergiat puudutavad korduma kippuvad küsimused. Kui Sa ei leia oma küsimusele vastust, siis saada see aadressile siirakutuulepark@energia.ee. 

Üldisemalt tuuleenergia kohta

Tänaseks on teada, et Eesti lõpetab põlevkivielektri tootmise, mistõttu peame leidma keskkonnasäästlikumaid, aga samas töökindlaid viise, kuidas kasvavat nõudlust elektrienergia järele rahuldada. 

Euroopa Liidu liikmesriigid on seadnud eesmärgiks liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas, nii ka Eesti. Eesti taastuvelektri toodang peab järgmise kümne aastaga vähemalt kahekordistuma ning tuuleenergia toodang peab olema selleks ajaks vähemalt neli korda suurem kui täna.  Eksperdid näevad, et just tuuleenergia on Eestis kõige puhtam ja konkurentsivõimelisem viis, kuidas seda eesmärki täita. 

Tuuliku eluiga on ligi 30 aastat. 

Uute tuuleparkide rajamine ei lähe lihtsalt. Viimased suuremad tuulepargid valmisid 2013. aastal Paldiskis ja Narvas. Väiksemaid, kolme tuulikuga parke on rajatud ka hiljem, viimati 2016. aastal. Tuuleparkide ehitamisel tuleb arvestada väga paljude osapoolte ja huvidega, näiteks keskkonnaalaste piirangute, riigikaitse, kohalike kogukondade, tuuleolude ning palju muuga. Samas oleme Baltikumi suurima tuuleenergia tootjana valmis neid küsimusi arutama ja väljakutseid lahendama.

Igal realiseerimata jäänud tuulepargil on oma lugu. Näiteks Ida-Virumaal on jäänud paljud arendused pooleli, kuna tuulikud võivad häirida kaitseväe radarite ja raadioluuresüsteemide tööd. Samas kavandab riik suuri investeeringuid radarisüsteemidesse, mis vabastavad paljud alad piirangute alt. Enefit Greeni Risti tuulepargi projekt on aga pausil, kuna vald peatas kohalike inimeste vastuseisu tõttu eriplaneeringu. Samas on ettevõte otsuse kohtus vaidlustanud ning ootab tulemusi. Leiame, et nii varajases faasis, kus me alles uurime, kas ja millistel tingimustel oleks pargi rajamine võimalik, pole mõistlik projekti peatada.

Kõik algab põhjalikust ettevalmistustööst. Plaan peab olema kooskõlastatud riigi vastavate ametiasutustega. Võtmetähtsusega on vallavalitsuse ja kohaliku kogukonna õigeaegne teavitamine, kaasamine ja tagasisidega arvestamine. Tuuleparki saab rajada üksnes nii, kui kogu protsess viiakse läbi avatult, läbipaistvalt ja kõiki osapoole kaasavalt. Nii oluline objekt saab sündida vaid valla, kohaliku kogukonna ja arendaja üksmeeles.

Eestis on kokku 18 tuuleparki koguvõimsusega 320 MW. Enefit Greenile kuulub Eestis kokku 15 tuuleparki koguvõimsusega 150 MW. Suurim Enefit Greeni tuulepark asub Aulepas võimsusega 48 MW.

Siiraku tuulepark

Kohti, kuhu Eestis tuulepark rajada, ei ole ülemäära palju. Kõige tuulisemad alad asuvad rannikul ja Ida-Virumaal. Tuulepargi rajamist kavandades tuleb hinnata nii tuule potentsiaali, maastiku iseloomu, ala suurust, elektrivõrguga liitumise võimalusi, asustuse tihedust ja paiknemist, samuti peab arvesse võtma kaitseväe õhuseireradarite asukohti. 

Kõiki neid tingimusi arvestades selgus esialgse analüüsi tulemusena, et Saarde valda Ristiküla lähistele oleks võimalik rajada tuulepark. Lõpliku hinnangu, kas see on võimalik, annab keskkonnamõjude strateegiline hinnang. 

Tuulepargi ehitamiseks tuleb rajada tarvilikud teed. Arendaja kohustus on teid korras hoida nii ehituse kui ka tuulepargi opereerimise ajal.

Jah, tuulepargi rajamiseks on vaja ehitada alajaam ning põhivõrgu ja alajaama vaheline liin. Liini puhul püüame kasutada võimalikult palju olemasolevaid liinitrasse. See tähendab, et uued liinid küll tulevad, aga need rajatakse olemasolevate trassikoridoride kõrvale. Vajadusel saame postid paigutada hõredamalt, et vähendada visuaalset häiringut. 

Tuuliku avamine külastamiseks saab toimuda kokkuleppel kohaliku kogukonna ja kohaliku omavalitsusega. Tuulepargist võib kujuneda vaatamisväärsus, mis pakuks huvi nii kohalikele kui ka piirkonda külastavatele inimestele. Näiteks on huvilistel võimalus juba täna tutvuda juba praegu virtuaalselt koos giidiga Paldiski poolsaare elektrituuliku sisemuse ja panoraamvaatega (vt siit). Maailmas on aga üsna tavaline, et turistigrupid külastavad tuuleparke, et näha tuulikuid nii väljast kui seest.   

Tuulikute maksimaalne kõrgus oleks 290 meetrit. Jah, need oleks Eesti kõige kõrgemad.

Tuuleenergia on väga kiiresti arenev valdkond ja tuulikute tehnoloogia täieneb pidevalt. Selleks, et pargid oleksid efektiivsed ja annaksid võimalikult palju elektrit, on tuulikud ka kõrgemad. See ei tähenda automaatselt seda, et need on kuidagi ohtlikumad.

Tuulepargi planeering kestab minimaalselt kolm aastat. Samas tuulikud ja tuulikute tehnoloogia areneb iga aastaga. Seetõttu arvestame oma planeeringus juba võimalike tulevikustsenaariumitega, et me ei peaks end kõige kaasaegsema ja parema tehnoloogia kasutamisel piirama.

Tuulikute kõrgus ja nende keskkonnamõju pole otseses korrelatsioonis. See tähendab, et tuuliku mõju keskkonnale sõltub eelkõige sellest, kuhu tuulik püstitatakse. Näiteks kui väga madal tuulik püstitatakse looduskaitsealale, kus elab palju ohustatud looma- ja taimeliike, on tema kahju tunduvalt suurem kui siis, kui kõrgem tuulik ehitatakse piirangutevabale alale.

Eesti on suuremalt jaolt kaitseministeeriumi kõrguspiirangute all. Ministeerium on väljastanud kaardi, kus on tähistatud kõrguspiirangute vabad alad. Saarde valla tuulepargi arendusprojekt asub piirangute vabas alas.

Kindlasti mitte. Tuulepargi planeering kooskõlastatakse transpordiametiga, mistõttu ohtu lennuliiklusele pole.

Kohalik kasu

Soodsamast ja puhtamast elektrienergiast saab kasu kogu rahvas. Loomisel on ka otsetoetused kohalikule omavalitsusele ja tuulepargi lähedal elavatele inimestele. Lisaks saavad tuulepargist võrgutasuta elektrit kohalikud ettevõtted. Samuti loob tuulepargi ehitus ja hooldamine mõningaid uusi töökohti.  

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on välja töötanud mudeli, kuidas kohalikku kogukonda ja tuulepargi lähipiirkonda jäävaid majapidamisi võiks tulevikus toetada. MKM näeb praegu tasu suuruseks maksimaalselt 0,5 eurot ühe toodetud megavatt-tunni elektri kohta. 50 MW suuruse tuulepargi puhul, mille toodang on ligikaudu 150 GWh, oleks tasu 75 000 eurot aastas. See summa makstakse kohalikule omavalitsusele, kelle kohustus on jaotada osa tulust tuulikute vahetuses läheduses elavatele isikutele. Tasu saamise õigus oleneb lähima tuulepargi kaugusest.

Lisaks otsesele kasule muudab tuulepargi rajamine Saarde valla ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks. Elektri otseühenduse võimalus (võrgutasu ei pea maksma) tuulepargi lähistel tekitab olulise konkurentsieelise nii juba olemasolevatele suure elektritarbimisega ettevõtetele kui ka uutele tööstustele, kes rajavad oma tootmise tuulepargi lähedale. Kui vallas on tugevad ja suured ettevõtted, saavad sellest kasu ka kohalikud inimesed.  

MKMi poolt välja töötatud eelnõu peaks jõudma valitsusse käesoleva aasta lõpus ning menetlusse riigikogusse järgmise aasta esimeses kvartalis. Siis saavad ja selgeks täpsemad numbrid, samuti kõrguse ja vahemaa arvutusmudel. 

Tavatarbija jaoks elektrihind ei muutu. Küll aga ettevõtja jaoks, kui ta loob oma tootmise tuulepargi lähistele, kus otseliin võimaldab võrgutasu võrra odavamat elektrit.

Võimalike kahjude kompenseerimises lepitakse kokku keskkonnamõjude hindamise menetluse käigus.

Keskkond ja tervis

Kuigi kaasaegsete tuulikute müra on tagasihoidlik (võrreldes nt raske- või puidutööstusega), ei ole võimalik labade liikumisega kaasnevat sahinat tuulepargi lähiümbruses täielikult vältida. Samas ei ulatu tänaste võimsaimate elektrituulikute töötamisega kaasnev heli isegi kõige konservatiivsemate eelduste järgi tuulikust kaugemale kui 700 meetrit.

Müra oleneb eeskätt tuuleturbiini konstruktsioonist. Kaasaegsed tuulikud on hoolimata oma suurusest vaiksemad 1980. aastatel rajatud tuulikud. Selleks, et tuulikute mürataset kahandada, on tuulikud muudetud võimalikult voolujooneliseks. Samuti on parandatud tiivikulabade aerodünaamilisi omadusi. Ühelt poolt suurendab see tootlikkust, teiselt poolt vähendab müra teket. Kogu tuuliku mehhaaniline osa on projekteeritud nii, et müra ja vibratsioon sumbuksid tekkekohas. 

Keskkonnamõjude hindamise menetluse käigus modelleeritakse müramudel, mis on üheks aluseks tuuliku täpsel paigutamisel. 

Tuulepark hakkaks asuma metsas, mis varjab väga suurel määral tuuleparki.

Ei teki. Tuulikud ei ole kiirgusallikad, mistõttu igasugune kiirgusega seotud oht puudub.

Elektrituulikutest põhjustatud infraheli jääb igal juhul allapoole inimese kuulmis- ja tajumisläve. Muuhulgas näitavad erinevad uuringud, et tuulikute poolt tekitatud infraheli on samas suurusjärgus looduslike nähtuste poolt tekitatud infraheli tasemetega. Umbes 300–500 meetri kaugusel tuulikust puudub igasugune infrahelist tingitud oht inimese tervisele. 

Päikeselistel päevadel kaasnevad tuulikute labade pöörlemisega liikuvad varjud. Varjutuse esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirte langemisega) ühel joonel. Seetõttu on liikuvate varjude esinemise aeg kergesti prognoositav ja mudeldatav, millega saab tuulikute positsioonide määramisel arvestada. Nii on võimalik varjutuse häiringut täielikult vältida.

Raadamistöid tuleb teha tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi alal, aga ka tuulikuosade transpordikoridorides. Samas on arendajate huvi ja eesmärk metsa võimalikult vähe raadata ning säilitada tuuliku ümber puhvertsoon, kus toimub säästlik metsa majandamine (lageraiet ei toimu). Puhvertsoon aitab soodustada metsa ja elupaikade säilimist, samuti vähendab see tuulepargi võimalikku visuaalset häiringut. Kas ja kui palju tuleb Saarde vallas metsa raadata, selgub siis, kui tuulikute täpne paigutus on teada. Esialgse hinnangu põhjal tuleb ühe tuuliku kohta raadata kuni 2 hektarit metsa.  

Selle ohu minimeerimiseks või vältimiseks on võimalik kasutusele võtta mitmeid abinõusid. Selleks, et tuulikulabad oleks lindudele paremini nähtavad, on kasutatud edukalt tuulikulabade värvimist ja pimedal ajal erivalgustuse lisamist. Lisaks on kaasaegsed elektrituulikud suhteliselt aeglase pöörlemiskiirusega, mis samuti vähendab oluliselt kokkupõrke ohtu.

Kindlust lisab seegi, et tuulepargi alale tehakse põhjalik linnustiku uuring, mille tulemusi võetakse tuulikute paigutamisel tõsiselt arvesse. Näiteks välditakse tuulikute paigutamist lindude rändekoridoridesse, toitumisaladele ja väärtuslikkudesse elupaikadesse. See tagab, et lindude kokkupõrked tuulikute või tuuliku labadega on tegelikult väga väikese tõenäosusega. 

Tuulikute mõju loomadele sõltub väga paljudest asjaoludest, muuhulgas tuulikute asukohast ja konkreetsest loomaliigist ning selle tundlikkusest välistele mõjutajatele. Eesti bioloogid on näiteks välja toonud, et erinevad imetajad on Eesti läänerannikul asuvate tuuleparkidega kohanenud üllatavalt hästi (viide Postimehe artiklile). Samuti näitavad mitmed uuringud, et inimpelglikud ulukid harjuvad tuulikutega ka metsasel alal suhteliselt kiiresti juba peale ehitustegevuse lõppu. Kas ja kuidas mõjutavad tuulikud bioloogilist mitmekesisust ja loomi Saardes vallas, selgub siiski keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus. Mõju hindamisel ja tuulepargi kavandamisel on võetud eesmärgiks, et tuulepargi rajamisega olulist mõju loomadele ei tohi tekkida. Kui seda ei ole leevendavate meetmetega võimalik tagada, siis tuuleparki antud piirkonda ei rajata. 

Seda on praegu keeruline öelda. Selguse loomiseks koostatakse tuulepargi mõjuhindamise raames sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, mille abil on võimalik saada kinnisvara väärtuse muutuse kohta täpsem vastus. Kui uuringust selgub, et tuulepark kahandab ümberkaudse kinnisvara väärtust, töötatakse välja metoodika selle mõju kompenseerimiseks.  

Amortiseerunud tuulikud demonteeritakse. Võimalusel saadetakse kõik osad taaskasutatakse või suunatakse ümbertöötlemisse.   

  

Tuulikute demonteerimine on tuulepargi omaniku kohustus.

Kaasamine

Potentsiaalne tuulepargi arendusprojekt algab tehnilise analüüsiga, selgitamaks välja esmase teostatavuse. Hinnata tuleb nii tuule potentsiaali, maastiku iseloomu, ala suurust, elektrivõrguga liitumise võimalusi, asustuse tihedust ja paiknemist ning arvestada kaitseväe õhuseireradarite asukohtadega. Kui analüüs näitab, et tuulepargi rajamine on mõistlik, algab projekti avalik faas, mis näeb ette kohalikega suhtlemist, kooskõlastamist ja tagasiside saamist.

Oleme valmis jagama projekti kohta infot kogu aeg ja vastama kõikidele küsimustele, mis inimestel tekivad. Samuti oleme valmis kohtuma erinevate piirkondade elanikega ning kohaliku omavalitsuse juhtidega. Ametlikku tagasisidet projektile on võimalik anda keskkonnamõjude hindamise käigus, mille käigus toimuvad avalikud arutelud.

Oleme kohtunud Saarde vallavalitsusega. Nad on projekti suhtes positiivselt meelestatud, kuna näevad tuulepargis võimalust kohaliku elu ja majanduse elavdamiseks. Küll aga soovivad nad vastuseid küsimusele, kas, kuhu ja kui suur võiks Saarde tuulepark tulla?

Jah. Üks koht, kus infot saab, on seesama koduleht, mis täieneb pidevalt. Lisaks jagame infot Saarde valla kodulehel ning ajalehes „Saarde sõnumid“. Huvilised, kes tahavad olla esimestena kursis planeerimisprotsessis avaldatava infoga, saavad liituda infokirjaga aadressil: siirakutuulepark@energia.ee. Lisaks sellele plaanime läbi viia mitmeid kohtumisi kohalike kogukondadega, et arendusprojekti tutvustada.