Keskkond

Tuulikutel on kahtlemata keskkonnale oma mõju, kuid oskuslikult planeerides on see loomadele, taimedele ja inimestele minimaalne. 

Enne tuulepargi rajamist viiakse läbi põhjalik kaheastmeline uuring ehk keskkonnamõjude hindamise analüüs, mille käigus tuvastatakse võimalikud olulised keskkonnamõjud ning viisid, kuidas neid leevendada. Näiteks võidakse piirata tuulegeneraatorite ehitusperioodi ja kasutusaega, muuta tuulikute paiknemist ja nende tehnilisi omadusi. Kui leevendavaid meetmeid ei ole võimalik rakendada, siis tähendab see, et sellist tuuleparki ei ole võimalik piirkonda rajada.

Müra

Kuigi kaasaegsete tuulikute müra on tagasihoidlik (võrreldes nt raske- või puidutööstusega), ei ole võimalik labade liikumisega kaasnevat sahinat tuulepargi lähiümbruses täielikult vältida. Samas ei ulatu tänaste võimsaimate elektrituulikute töötamisega kaasnev heli isegi kõige konservatiivsemate eelduste järgi tuulikust kaugemale kui 700 meetrit. Arendajate eesmärk on igal juhul planeerida tuulepark, mis ümberkaudseid elanikke ei häiriks.

Elektrituulikute kavandamisel koostatakse mürakaart, mis näitab arvutuslikult müra levikut. Mürakaart lähtub eeldusest, et kõik tuulikud töötavad maksimaalset müra tekitavas töörežiimis ja müra levib samaaegselt kõigis suundades. Samas reaalses olukorras see kunagi niimoodi pole, sest müra saab levida ainult ühes suunas alla tuult. Müralevi modelleerimisel arvestatakse ka heli neelduvust või peegelduvust maapinnal – näiteks mets on väga hea mürabarjäär ja neelab hästi erinevaid helisid. Samuti sumbub osa tuulikute poolt põhjustatud müra tavalises foonimüras, olgu selleks sõidukite liikumine või tuulesahin. Kokkuvõtteks, mürakaart arvestab paljude ettevaatusabinõudega, mistõttu on tegelik müratase alati madalam kui mudelites.

Infraheli

Infraheli on heli, mille rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz ehk alla keskmise inimese alumist kuuldeläve. Elektrituulikutest põhjustatud infraheli jääb igal juhul allapoole inimese kuulmis- ja tajumisläve. Muuhulgas näitavad erinevad uuringud, et tuulikute poolt tekitatud infraheli on samas suurusjärgus looduslike nähtuste poolt tekitatud infraheli tasemetega. Umbes 300–500 meetri kaugusel tuulikust puudub igasugune infrahelist tingitud oht inimese tervisele.

Vibratsioon

Selleks, et tuuleturbiin püsiks stabiilselt ja oleks vastupidav, peab tuuliku vundament olema täielikult vibratsioonivaba. Seetõttu saame väita, et töötavate tuulikutega maapinnavibratsiooni ei kaasne.

Varjutus

Päikeselistel päevadel kaasnevad tuulikute labade pöörlemisega liikuvad varjud. Varjutuse esinemiseks peab tuulik asetsema vaatleja ja päikesega (päikesekiirte langemisega) ühel joonel. Seetõttu on liikuvate varjude esinemise aeg kergesti prognoositav ja mudeldatav, millega saab tuulikute positsioonide määramisel arvestada. Nii on võimalik varjutuse häiringut täielikult vältida.

Kiirgus

Tuulikud ei kiirga mitte midagi, mistõttu igasugune kiirgusega seotud oht puudub.

Raadamine

Selleks, et ehitada tuulikuid metsasele alale, võib olla vajalik metsa raadamine. Raadamiseks nimetatakse raiet, mis on mõeldud muuks otstarbeks, kui metsa majandamine. Raadamistöid tuleb teha tuuliku vundamendi ja ehitusplatsi alal, aga ka tuulikuosade transpordikoridorides. Samas on arendajate huvi ja eesmärk metsa võimalikult vähe raadata ning säilitada tuuliku ümber puhvertsoon, kus toimub säästlik metsa majandamine (lageraiet ei toimu). Puhvertsoon aitab soodustada metsa ja elupaikade säilimist, samuti vähendab see tuulepargi võimalikku visuaalset häiringut. Kas ja kui palju tuleb Saarde vallas metsa raadata, selgub siis, kui tuulikute täpne paigutus on teada. Esialgse hinnangu põhjal võib olla vaja ühe tuuliku kohta raadata kuni 2 hektarit metsa.

Linnud

Elektrituulikute üheks oluliseks ja selgemalt eristuvaks mõjuks looduskeskkonnale peetakse seda, et suureneb risk, et linnud lendavad vastu tuulikut või saavad tuulikulabalt hoobi. Selle minimeerimiseks või vältimiseks on võimalik kasutusele võtta mitmeid abinõusid. Selleks, et tuulikulabad oleks lindudele paremini nähtavad, on kasutatud edukalt tuulikulabade värvimist ja pimedal ajal erivalgustuse lisamist. Lisaks on kaasaegsed elektrituulikud suhteliselt aeglase pöörlemiskiirusega, mis samuti vähendab oluliselt kokkupõrke ohtu.

Loomad

Tuulikute mõju loomadele sõltub väga paljudest asjaoludest, muuhulgas tuulikute asukohast ja konkreetsest loomaliigist ning selle tundlikkusest välistele mõjutajatele. Eesti bioloogid on näiteks välja toonud, et erinevad imetajad on Eesti läänerannikul asuvate tuuleparkidega kohanenud üllatavalt hästi (viide Postimehe artiklile). Samuti näitavad mitmed uuringud, et inimpelglikud ulukid harjuvad tuulikutega ka metsasel alal suhteliselt kiiresti juba peale ehitustegevuse lõppu. Kas ja kuidas mõjutavad tuulikud bioloogilist mitmekesisust ja loomi Saardes vallas, selgub siiski keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus. Mõju hindamisel ja tuulepargi kavandamisel on võetud eesmärgiks, et tuulepargi rajamisega olulist mõju loomadele ei tohi tekkida. Kui seda ei ole leevendavate meetmetega võimalik tagada, siis tuuleparki antud piirkonda ei rajata.

Vesi

Senise praktika põhjal ei nähtu, et tuuleparkide ehitamisel ja käitamisel oleks negatiivne mõju põhjaveele või salvkaevudele, aga ka pinnaveele. Selleks, et see ka nii jääks, hinnatakse võimalikke mõjusid täpsemalt keskkonnamõjude hindamise käigus ning vajadusel võetakse kasutusele ehitustehnilised lahendused, et igasugust riski vältida.

Kindlust lisab seegi, et tuulepargi alale tehakse põhjalik linnustiku uuring, mille tulemusi võetakse tuulikute paigutamisel tõsiselt arvesse. Näiteks välditakse tuulikute paigutamist lindude rändekoridoridesse, toitumisaladele ja väärtuslikkudesse elupaikadesse. See tagab, et lindude kokkupõrked tuulikute või tuuliku labadega on tegelikult väga väikese tõenäosusega.

Kinnisvara

Palju on küsitud, kas ja missugune mõju on tuuleparkidel nende lähistel asuva kinnisvara väärtusele. Varasem praktika ja teiste riikide kogemus näitab, et kinnisvara hinnad tuulepargi lähistel oluliselt ei muutu, kuid see sõltub siiski konkreetsest piirkonnast ja tingimustest. Muuhulgas võib eeldada ka kinnisvara hinna tõusu, sest eelkokkulepete järgi toob tuulepark selle lähiümbruse elanikele täiendava regulaarse pikaajalise sissetuleku.

Selguse loomiseks koostatakse ka käesoleva tuulepargi mõjuhindamise raames sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, mille abil on võimalik saada kinnisvara väärtuse muutuse kohta täpsem vastus. Kui uuringust selgub, et tuulepark kahandab ümberkaudse kinnisvara väärtust, töötatakse välja metoodika selle mõju kompenseerimiseks.